Maasikas vaarikas - salapärane taim

Viimase paari aasta jooksul on aednikele meeldinud kasvatada üsna ebatavalist taime, maasikaspinatit ehk spinati-vaarikat või nagu seda nimetatakse ka maasikavaarikaks. Äratab uudishimu ja tõmbab ligi mõneti salapärase välimuse. Ja taime otstarbe kohta võib kuulda üsna vastakaid arvamusi. Mõned harrastusaednikud kasvatavad seda meelsasti lillepeenardes dekoratiivtaimena, teised aga on seisukohal, et maasikavaarikas on roheline köögiviljakultuur. Ja seda on pikka aega kasvatatud, nimeks oli mitmelehine searohi ehk mitmepalgeline. Samuti on arvamus, et tänapäevane taim on välismaiste aretajate loodud spinati ja vaarikate või maasikate hübriid.

Looduses leidub maasikaspinatit ehk maasikasvaarikat Lõuna-Euroopas, Aasia Vahemere rannikul ja Põhja-Aafrikas. Taime eristavad erksad söödavad lehed ja erksad atraktiivsed marjad, mis meenutavad nii vaarikaid kui ka maasikaid. Tõsi, marjade maitse ega lõhn ei sarnane meile harjumuspärasele vaarikale või maasikale.

Maasikaspinat on üheaastane taim ja kuulub köögiviljakultuuride hulka. Kuulub quinoa perekonda ja on oma arengu esimesel etapil väga sarnane kinoale. Üllatav on taime vähenõudlikkus ja vastupidavus madalatele temperatuuridele. Taime normaalne areng ei nõua kvaliteetset mulda, ta ei talu tugevat põuda ega kuumust.

Maasikavaarikaid kasvatavad aednikud kasvatavad tavaliselt sorti Strawberry Sticks, kodumaiseid sorte veel saada pole. Taime võib liigitada varajase valmimise põllukultuuride hulka, maasika vaarikad ei ole praktiliselt vastuvõtlikud haigustele ega karda putukaid. Seemneid võib mulda külvata kohe pärast lume sulamist, varasema saagi saamiseks on soovitatav istutada ka seemikud. Taime saab edukalt kasvatada toas aknalaual või rõdul.